Uurimine, mis algab lausega „leia X kohta kõik“, lõpeb kaustaga, mida keegi kasutada ei saa. Uurimine algab piisavalt kitsast küsimusest, et vastus selle lahendaks — ja, mis kõige olulisem, piisavalt kitsast küsimusest, mille vastus võiks olla ei.
„Kas selle laeva registrijärgne omanik on sama ettevõte, kellel on sadamaga sõlmitud leping?“ on küsimus. Sellel on kaks võimalikku vastust ja mõlemad on kasulikud.
„Mida see inimene varjab?“ ei ole küsimus. See eeldab juba ise oma vastust ning kõike hiljem leitut hakatakse tõlgendama seda kinnitavana. See ei ole iseloomuviga; nii toimib kõikide inimeste tähelepanu, mistõttu peab struktuur selle töö enda peale võtma.
Seejärel toimige järjekorras:
- Pange küsimus enne millegi vaatamist kirja.
- Pange kirja, mis sellele kummalgi juhul vastaks.
- Märkige iga allikas töö käigus üles koos kuupäeva ja sellega, mida allikas ütles.
- Lõpetage, kui küsimusele on vastatud, sealhulgas siis, kui vastus on ei.
Neljandast punktist jäetakse kõige sagedamini kinni pidamata. Uurimine, millel puudub lõpetamise tingimus, kestab seni, kuni keegi väsib, ning tulemuseks on järelduse asemel hunnik.