Sündmuskohad hävivad harva. Need lahjenevad tasapisi inimeste tõttu, kes kõik tegid midagi mõistlikku.
Nii see juhendite kirjelduse kohaselt juhtub:
- Liiga palju inimesi. Iga kohalviibija lisab sündmuskohale oma kiude, jälgi ja DNA-d ning eemaldab osa sellest, mis seal juba oli. Kohalolek on kulu; selleks peab olema põhjus.
- Liikumine enne dokumenteerimist. Ese, mida liigutatakse enne selle oma asukohas pildistamist, on kaotanud ainsa asja, mida ei olnud võimalik taastada — selle asukoha.
- Ülekandumine sündmuskohtade vahel. Samad kindad, samad saapad, sama sõiduk, millega viiakse materjali ühest kohast teise. Juhised on selles küsimuses ühesed: vahetage sündmuskohtade vahel kaitsevahendeid ning käsitlege kahtlustatavat ja kannatanut sündmuskohtadena, mille juures ei tohi kunagi viibida sama isik samas riietuses.
- Kahjustav pakendamine. Märg materjal, mis suletakse plasti, hakkab tundidega hallitama; bioloogilised jäljed hävivad selle tõttu. Niiske või orgaanilise materjali puhul kasutage paberit ning kuivatage materjal enne sulgemist, kui juhised seda lubavad.
- Dokumenteerimata heategu. Keegi avab akna, keerab kraani kinni või katab surnukeha. See kõik võib olla õige; miski sellest ei ole kahjutu, kui seda ei ole kirjalikult dokumenteeritud.
Allikas. UNODC, Crime scene and physical evidence awareness for non-forensic personnel, chapters on contamination and packaging; NIJ NCJ 178280, sections on scene documentation.