Dokumenteerimine eelneb kogumisele ning käsiraamatutes kirjeldatud järjestus on alati sama: märkmed, seejärel fotografeerimine, siis visandid ja mõõtmised, seejärel kogumine.
Märkmed. Kirjutage need üles töö käigus, mitte hiljem. Saabumisaeg, ilm, valgustus, kes viibis kohal, kes mida ütles, mida te tegite ja millal. Töövahetuse lõpus mälu järgi kirjutatud märge on teistsugune dokument kui sündmuse ajal kirjutatud märge ning erinevus on nähtav.
Fotografeerimine. Iga olulise eseme puhul kolm kaugust: kogu sündmuskoht, esem ümbritsevas keskkonnas, ese lähivaates, selle kõrval mõõtkava. Pildistage enne millegi liigutamist ning pildistage uuesti, kui millegi muuni jõudmiseks tuleb midagi liigutada.
Visandamine ja mõõtmine. Foto näitab välimust; visand fikseerib asukoha. Kaks fikseeritud mõõtmist püsivate objektideni annavad punkti, mida saab pärast sündmuskoha kadumist uuesti kindlaks teha.
Seejärel koguge. Iga ese eraldi pakendisse, suletuna, allkirjastatuna ja märgistatuna andmetega, mis, kus, millal ja kelle poolt. Märgistamata kott ei ole tõend; see on ese.
Allikas. NIJ NCJ 178280, Crime Scene Investigation: A Guide for Law Enforcement, sündmuskoha dokumenteerimist ja menetlemist käsitlevad jaotised.