Inkubatsioon on ajavahemik bakteri kehasse sattumise ja esimese sümptomi tekkimise vahel. Katku puhul on see lühike.
- Muhkkatk: tavaliselt 2 kuni 6 päeva vastavalt World Health Organizationile ja European Centre for Disease Prevention and Controlile; United States Centers for Disease Prevention and Control annab ajavahemikuks 2 kuni 8 päeva.
- Kopsukatk: 1 kuni 3 päeva ning see võib olla lühem kui 24 tundi.
- Septitseemiline katk: ei ole täpselt määratletud; tõenäoliselt mõne päeva jooksul pärast kokkupuudet.
- Mis tahes vorm: World Health Organization annab üldiseks vahemikuks 1 kuni 7 päeva. Kui arstid küsivad kokkupuute kohta, arvestavad nad igaks juhuks tagasi 10 päeva.
Praktikas: kui viimasest võimalikust kokkupuutest on möödunud 10 päeva ja teie enesetunne on hea, ei ole sellest kokkupuutest saadud katku enam oodata.
Kuidas see algab — ühtemoodi kõigi vormide puhul. Äkki. Hommikul terve olnud inimesel on õhtuks kõrge palavik, külmavärinad, tugev peavalu, lihasvalu ja väljendunud nõrkus. Esineda võivad iiveldus, oksendamine, kõhuvalu või kõhulahtisus. Esimestel tundidel näeb see välja nagu raske gripp ning just see ongi raskus.
Mis eristab muhkkatku: katkubu. Koos palavikuga või varsti pärast seda suureneb üks lümfisõlm — kõige sagedamini kubemes, muidu kaenla all või kaelal, sellel kehaküljel, mille kaudu bakter kehasse sattus. See on:
- väga valulik — World Health Organization kirjeldab seda piinavalt valulikuna;
- tihke, selle kohal olev nahk on soe ja punetav;
- tavaliselt üksik;
- kiire tekkega: see ilmub ja suureneb tundide kuni ühe või kahe päevaga, mitte nädalate jooksul.
Kubemes paiknev katkubu viitab hammustusele jalal. Kaenlaalune katkubu viitab käele või käsivarrele — näiteks pärast loomaga tegelemist. Mõnikord on kohas, kus kirp hammustas, väike vill või haavand.
Mis eristab kopsukatku: rindkere. Kõigepealt tekivad palavik, peavalu ja nõrkus. Seejärel umbes ühe päeva jooksul köha, valu rinnus ja süvenev õhupuudus. Röga on algul vesine, seejärel veretriibuline. Inimese seisund halveneb tundidega.
Mis eristab septitseemilist katku. Sageli ei ole üldse paikseid nähte: palavik, külmavärinad, äärmine nõrkus, kõhuvalu. Hiljem tekivad nahaverejooksud ning sõrmede, varvaste või ninaotsa mustaks muutumine.
Millega seda segi aetakse. Gripiga. Tavalise haava või kriimustuse järel infektsioonist haaratud lümfisõlmega. Kassikriimustustõvega. Tulareemiaga. Apenditsiidiga, kui suurenenud lümfisõlmed asuvad kõhuõõnes. Mis tahes raske kopsupõletikuga. Patsiendi läbivaatusel ei saa arst eristada kopsukatku mõnest teisest raskest kopsupõletikust — seepärast on teie kaasatoodud teave võimaliku kokkupuute kohta sama oluline kui sümptomid.
Allikas. WHO, Plague fact sheet, https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/plague ; WHO, Manual for plague surveillance, diagnosis, prevention and control (2024), section 3, https://www.who.int/publications/i/item/9789240090422 ; United States Centers for Disease Control and Prevention, Signs and symptoms of plague, https://www.cdc.gov/plague/signs-symptoms/index.html ; European Centre for Disease Prevention and Control, Factsheet about plague, https://www.ecdc.europa.eu/en/plague/facts
Mida see ei ole. Lugemismaterjal, mitte meditsiiniline nõuanne. Nähuloetelu ei ole diagnoos; ainult arst ja labor saavad katku kinnitada või välistada.