Värisemise ajal: lasku põlvili, varju, hoia kinni. Laskuge kätele ja põlvedele enne, kui värisemine teid pikali paiskab; tugeva laua alla, kui see on olemas, kattes pea ja kaela; hoidke varjualusest kinni ja liikuge koos sellega. Kui lauda ei ole, minge akendest eemale siseseina äärde, kattes pea ja kaela.
Ärge jookske värisemise ajal õue. Enamik maavärinate põhjustatud vigastusi tuleneb langevatest esemetest ja sellest, et inimesed värisemise ajal liiguvad. Langevad fassaadid ja klaas muudavad hoone lähedal oleva tänava kõige ohtlikumaks kohaks üldse.
Voodis olles jääge voodisse ja katke pea padjaga, välja arvatud juhul, kui olete raske valgusti all.
Sõidukis olles peatuge sildadest, viaduktidest, elektriliinidest ja hoonetest eemal ning jääge sõidukisse, kuni värisemine lõpeb.
Õues olles liikuge hoonetest, puudest, tänavavalgustitest ja kaablitest eemale avatud alale ning jääge sinna.
Pärast värisemise lõppu. Arvestage järeltõugetega ja oodake neid peagi. Kontrollige ennast, seejärel teisi. Otsige tulekahju ja tundke, kas õhus on gaasilõhna: kui tunnete gaasilõhna, sulgege gaasi juurdevool, kui saate seda ohutult teha, ärge kasutage lüliteid ega lahtist tuld ning lahkuge. Kandke jalanõusid — purunenud klaas on hiljem kõige sagedasem vigastuste põhjustaja. Kui olete lõksu jäänud, ärge hüüdke, välja arvatud juhul, kui see on vajalik; katke suu, koputage torule või seinale, kasutage vilet, kui teil see on.
Ärge kasutage telefonivõrku millekski muuks kui hädaolukorraks. Tekstisõnumid jõuavad kohale ka siis, kui kõned ei lähe läbi.
Allikas. WHO emergencies guidance, https://www.who.int/emergencies ; protokoll "drop, cover, hold on", nagu seda avaldavad riiklikud elanikkonnakaitseasutused ja US Federal Emergency Management Agency veebisaidil ready.gov, mille serverid keelduvad selle platvormi automatiseeritud päringutest ja mida seetõttu tsiteeritakse, mitte ei hangita.