Olulised on kolm levikuteed ja üks neist põhjustab enamiku juhtudest.
Kirp. Enamik inimese katkujuhte algab nakatunud närilisest toitunud kirbu hammustusest. Kirbu sees bakterid paljunevad ja ummistavad tema soole. Ummistunud kirp ei saa korralikult toituda, mistõttu hammustab ta uuesti ja uuesti ning viib bakterid iga hammustuse sisse. Kirbuhammustus põhjustab haiguse buboonilise vormi.
Miks surnud närilised on olulised. Metsikud närilised kannavad bakterit sageli ilma haigestumata. Inimeste kõrval elavad rotid aga haigestuvad ja surevad — ning kui rott sureb, lahkuvad tema kirbud jahtuvast kehast ja otsivad lähima sooja keha. Rottide äkiline massiline suremine on klassikaline varajane hoiatus, et katk on piirkonnas aktiivne. The World Health Organization nimetab seda nähtust "rat fall": majas on rohkem kui üks surnud rott või surnud rotid on rohkem kui ühes majas ning selle selgituseks ei ole mürki. Risk inimestele on sellise massilise suremise ajal ja vahetult pärast seda suurim.
Nakatunud looma käsitsemine. Bakterid on nakatunud looma veres ja kudedes. Sellise looma paljakäsi nülgides või tükeldades — olgu selleks kütitud küülik, marmot või suslik — pääsevad bakterid organismi naha väikeste vigastuste kaudu. Läbi küpsetamata nakatunud liha söömine on haruldasem levikutee.
Hingamine. Kui nakkus jõuab inimese kopsudesse, köhib ta välja bakterit kandvaid piisku ning läheduses viibiv inimene, kes neid sisse hingab, võib haigestuda otse kopsukatku, ilma et kirp oleks sellega seotud. See on ainus viis, kuidas katk tavapärases tähenduses ühelt inimeselt teisele levib, ning selleks on vaja lähikontakti: juhistes tõmmatakse piir umbes 2 meetri kaugusele. Loomad võivad teha sama. Koduloomadest on selleks kõige sagedamini kassid, kes nakatuvad katku nakatunud närilisi süües ning võivad seejärel nakatada loomaomanikku või veterinaararsti.
Mis seda harva või mitte kunagi ei levita.
- Buboonilise katku ja köhata inimene nakatab teisi harva. Risk seisneb otseses kokkupuutes paistes lümfisõlmest pärineva mädaga.
- Pinnad. Bakter ei säili kuivadel inertsetel pindadel; The World Health Organization väidab sel põhjusel, et katkuhaigete inimeste eluruumide desinfitseerimine on kasutu.
Üks erand, mida meeles pidada. Katku surnud inimese keha võib nakatada inimesi, kes seda pesevad või matmiseks ette valmistavad. Seetõttu palutakse lähedastel seda mitte teha.
Kes on rohkem ohustatud.
- Inimesed, kes kütivad, püüavad, nülgivad või tükeldavad metsloomi.
- Inimesed, kes telgivad, matkavad või töötavad välitingimustes piirkondades, kus loomadel esineb katku.
- Majapidamised, kus on rotte või palju kirpe.
- Kasside ja koerte omanikud, kelle loomad liiguvad sellistes piirkondades vabalt ringi ja peavad jahti.
- Veterinaar-, labori- ja tervishoiutöötajad.
Allikas. WHO, Manual for plague surveillance, diagnosis, prevention and control (2024), sections 2.2–2.6, https://www.who.int/publications/i/item/9789240090422 ; United States Centers for Disease Control and Prevention, How plague spreads, https://www.cdc.gov/plague/causes/index.html ; UK Health Security Agency, Plague: epidemiology, outbreaks and guidance, https://www.gov.uk/guidance/plague-epidemiology-outbreaks-and-guidance
Mis see ei ole. Lugemismaterjal, mitte meditsiiniline nõuanne. Kui teie tervishoiuasutus annab juhiseid, järgige neid.