Viimase kümnendi igas hädaolukorras levis väärinfo kiiremini kui hädaolukord ise. Osa sellest on välja mõeldud. Enamasti on see päris sõnum teisest kohast või kolm aastat vana päris sõnum.
Kust ametlik info tegelikult pärineb. Iga sellel saidil kajastatud riik nimetab oma kriisikanali — valitsuse veebisaidi, ringhäälinguorganisatsiooni, mobiilse ohuteavituse süsteemi või kõik kolm. Leia enda oma kohe, kui midagi ei toimu, ja õpi tundma, milline see välja näeb. Inimene, kes pole kunagi päris ohuteadet näinud, ei suuda võltsil ja päris teatel vahet teha.
Kolm kontrolli, millest igaüks võtab kümme sekundit.
- Kes seda esimesena ütles? Mitte see, kes selle sulle saatis. Kui jälg lõpeb ekraanipildiga, on sul ekraanipilt, mitte allikas.
- Millal? Põlevast hoonest tehtud fotol pole kuupäeva. Sama pilti taaskasutatakse igas kriisis.
- Kus? Otsi pildilt midagi, mis koha kindlaks määrab: silt, registreerimismärk, kaupluse esiküljel olev keel.
Edasisaatmise reegel. Kui sa pole seda kontrollinud, ära saada seda edasi. Päris hädaolukorras on sinu saadetud sõnumid need, mille järgi sinu lähedased tegutsevad, ja kuulujutt jõuab nendeni sinu nimega.
Kui sa pole kindel, ütle seda, mida sa tegelikult tead: "Olen näinud sõnumit, milles öeldakse X, kuid mul ei ole õnnestunud seda kinnitada." Seda on kasulik edasi saata. Edastatud kuulujutt ei ole.