Perekonna hädaolukorra plaan ei ole dokument. See on neli otsust, mida kõik leibkonnas elavad inimesed on kuulnud, ja paberileht, kuhu need on kirja pandud.
Neli otsust.
- Kus me kohtume, kui me ei saa koju minna. Üks koht lähedal, teine kaugemal juhuks, kui kannatada saab kogu piirkond.
- Kellele me helistame. Üks piirkonnast väljaspool viibiv inimene, kellega kõik ühendust võtavad, et keegi ei püüaks kõigiga ühendust saada.
- Kes lastele järele läheb, kust nad ära tuuakse ja kellel veel on selleks volitus. Öelge koolile või lasteaiale selle inimese nimi.
- Mida me kaasa võtame ja kes seda kannab.
Paberil, rohkem kui ühes kohas. Rahakotis, külmkapil, igas kotis. Plaan, mis eksisteerib ainult telefonis, on plaan, mis lõpeb aku hakkamisel tühjaks saama.
Öelge see kord aastas valjusti välja. Kümme minutit köögilaua taga on kogu harjutus. Lapsed mäletavad seda täiskasvanutest paremini ja seitsmeaastasel paluda kohtumispaika teile korrata on viis teada saada, kas plaan on olemas.