Uppumine tähendab hapnikupuudust ja selle korral elustamine on ainus tavaline kohandus standardsetele elustamise baasvõtetele.
Kõigepealt viis päästehingamist, enne kompressioone. Täiskasvanu standardne elustamine algab kompressioonidega; uppumise korral mitte, sest probleem on hapnikus, mitte vereringes. The European Resuscitation Council juhistes on see sõnaselgelt öeldud.
Seejärel kolmkümmend kompressiooni kahe hingamise kohta, nagu tavaliselt: rindkere keskosa, 5–6 cm, 100–120 korda minutis.
Ärge püüdke kopsudest vett välja lasta. Kõhule vajutamine või kannatanu kallutamine lükkab elustamist edasi ning põhjustab oksendamist ja aspiratsiooni. Juhis on üheselt mõistetav.
Arvestage oksendamise võimalusega. See on uppumise korral elustamisel tavaline. Pöörake pea küljele, puhastage suu, jätkake.
Hoidke nad soojas. Võimaluse korral võtke märjad riided ära, katke nad kinni ja kaitske tuule eest. Alajahtumine ja uppumine esinevad koos.
Kõik vees olnud inimesed lähevad haiglasse, sealhulgas need, kes taastuvad täielikult ja tunnevad end hästi. Hilisem, tundide pärast tekkiv seisundi halvenemine on tuntud muster.
Allikas. European Resuscitation Council Guidelines 2021 — Drowning, https://cprguidelines.eu/ ; ILCOR, https://www.ilcor.org/
See on lugemiseks, mitte väljaõppeks. Akrediteeritud kursus on see, mis annab need oskused teile, mitte ei jäta neid teie mällu.